Kes me oleme

Harku valla eelarvest arengukava kaudu Avo Sipelgas

14. august 2013, 20:00

Harku vallal sisuliselt puudub eelarvestrateegia. Valla eelarve ja investeeringute tulevik on punane, tänastel andmetel on meie investeerimistegevus 2015. aastal 1,5 miljoni euroga miinuses. Suured projektid, nagu näiteks Harku valla veemajandusprojekt, on aastateks meie valla investeerimisvõimekuse madalale viinud. Kui riik kuidagimoodi ei sekku, siis võime ainult unistada uutest koolidest ja lasteaedadest. Ja seda kõike meie poolt palka saavate vallajuhtide saamatuse ja ebakompetentsuse tõttu.

Eelarve, arengukava ja tegevuskava on üldjuhul selleks, et nende järgi oma tulevasi samme seada. Ja et oleks teada, kuidas tulevik uksele koputab. Korralik peremees ei kipu eriti valmistehtud plaane muutma, välja arvatud eriolukordade puhul.

Kahjuks on viimastel aastatel Harku vallas maad võtmas tendents, et arengukava ei ole vaja muuks kui kohustuslikuks lisaks erinevatest toetusskeemidest rahataotlemisel. Kui mingi arengukavasse kantud tegevus vallaametnikele ei meeldi või ei ole see neile jõukohane, siis tehakse ristike järgmiste aastate kasti. Siinkohas peab selgitama, et arengukava tegevuskava osa (tähtaegadega osa) vaadatakse üle igal aastal ja planeeritud tegevused kas jäävad jõusse või need kustutatakse. Või siis liigutatakse järgmistesse aastatesse.

Iga tehtav investeering tähendab paraku rahakulu. Ellu on võimalik viia täpselt niipalju planeeritud tegevusi kui palju on rahakotis raha või kui palju on võimalik juurde laenata. Pikaajaline arengukava ja finantsprognoos koos peaksid seetõttu olema selleks vundamendiks, millelt kohalik omavalitsus hakkab oma mõtteid ellu viima. Senini on Harku vald ilusasti toime tulnud, püsides lubatud 60% netovõlakoormuse piires. Seda tänu sellele, et ei ole olnud suurel arvul mahukaid projekte, mida peaks eelarvest rahastama. Nüüd aga täidavad eelarve kulupoolt Harku valla veemajandusprojekti, Vääna-Jõesuu kooli, Vääna tall-tõllakuuri ja Muraste koolimajaga seotud rahalised kohustused. Neist kolme viimase jaoks on vald sunnitud laenu võtma. Iseenesest kõik vajalikud ja õiged asjad, kuid…

Eelmiste aastate tegemata töö tulemusena ei ole meie vallas teada, kuhu ja millises mahus oleks otstarbekas investeerida. Kas on mõistlik laiendada Tabasalu koolimaja või peaks ikkagi igas külas oma kool olema? Vääna tall-tõllakuuri jaoks planeeritud miljon eurot võimaldab seda hoonet ainult osaliselt kasutada, Muraste koolimaja neelab mitmeid kordi rohkem raha kui sellele hetkel planeeritud 0,7 miljonit.

Kõige selle tõttu oleme jõudnud olukorda, kus aastateks 2014–2017 tehtud eelarveprognoosist selgub, et kui aastal 2014 on Harku valla võlakoormus veel napilt lubatud piirides, siis järgmisel kolmel aastal oleme juba miinuses. Selline olukord aga tähendab seda, et iga meie tegevust hakkab tulevikus koordineerima Rahandusministeerium, ilma kelle heakskiiduta ei kerki ei Muraste kool ega saa valmis Vääna tall-tõllakuur. Ja me ei taha mõeldagi sellele, et veemajandusprojektiga valmisehitatud trassidega liitumine peaks seetõttu, et eelnevalt lubatud tasuta liitumine asendus sujuvalt tasulisega, jääma alla lubatud 2/3 kinnistutest. Sest siis ei ole kogu tegevus enam EL silmis abikõlbulik ja peaksime hakkama saadud raha tagastama.

Harku valla veemajandusprojekt läks tänu viivitamisele 18 miljoni euro võrra kallimaks. Kui alguses oli arvestuslik maksumus 24 miljonit, siis lõpuks tuli parim pakkumine 42 miljonit eurot. Harku valla omaosalus suurenes vallavalitsuse halva töö tõttu 4 miljonilt eurolt 7 miljoni euroni. Selle kallinemisega kaotasime valla eelarvest ühe uue põhikooli jagu raha!

Samal ajal, kui vallajuhtide ebakompetentsuse ja saamatuse tõttu kaotame pidevalt raha, jäävad meil ellu viimata vajalikud tegevused või ei suudeta planeerida vahendeid sinna, kus seda kõige rohkem vaja oleks. Üks näide on lastaiakohtade rahastamine. Erinevalt vallajuhtide kinnitustest ei saa kõik üle 3aastased lapsed Harku vallalt lasteaiakohta. Lastehoid ei ole võrdne lasteaiaga, kus antakse ka alusharidust. Eralasteaiateenuse kasutajatele maksumusvahe kompenseerimiseks aga ei ole valla eelarves raha ette nähtud. Selle teemaga tuleb tõsiselt tegeleda, et vallaelanikud saaksid väärikalt oma perekonnaelu korraldada, mitte ei peaks näiteks elama üks lapsevanem vallas ja teine linnas.

Kas meie maksumaksjatena võime olla kindlad, et suudame praegu planeeritut tulevikus finantseerida? Hea on ju alustada ehitamisega, läbi lõigata linte ja raporteerida, et meie tegime, kuid kuidas jääb tulevaste perioodide rahalise kattega? Peame põhjalikult kaaluma, kuhu investeeringuid teha, kuidas targalt oma ressurssi kasutada. Oluliselt enam tuleb panustada eurorahade kaasamisele. Eriti heaks näiteks on meie valla külaseltsid, kes on suutnud tunduvalt rohkem projektiraha kaasata kui seda suutis vallavalitsus. Ja vallajuhtide tahtest sõltuvalt olemesamas näiteks kaotanud struktuurifondide toetusraha umbes 100 000 eurot, mis Tabasalu Kultuuriseltsi poolt Kultuuriküla arenguks taodeldi ja saadi, kuid mis vallajuhtide tegevusetuse tõttu tuli tagastada.

 

 


← tagasi

Siit leiad ülevaate

... meie liidu külaseltsidest ja kodanike ühendustest, oma töödest ja tegemistest, mida meie liikmed nende poolt veetavates külaseltside ja mittetulundusühingutes Harku vallas meie kõigi elukeskkonna arendamiseks teevad.

© Harku Valla Kodanike Ühenduste Liit