Kes me oleme

Harku valla investeerimisest Priit Kotkas

14. august 2013, 19:48

Harku vald kuulub selle 15 % õnnelike Eesti omavalitsuste hulka, kel on säilinud iseseisev investeerimisvõime, kelle tuludest on osa võimalik tuleviku tarvis oma otsuste kohaselt investeerida. Et aga areneva vallana on meie vajadused kaugelt suuremad meie investeerimisvõimest, peame seda piskut väga targalt kulutama. Harku Liit on olnud seisukohal, et oma raha tuleks peaasjalikult kulutada erinevatest programmidest taotletud raha kaasfinantseeringuks; sedaviisi saaksime tehtud palju rohkem.

Tänaseks on Harku vald jõudnud kahetsusväärsesse olukorda, kus meie investeerimisvõimekus on kokku sulanud. Vallal pole enam kuigivõrd vahendeid vajalikeks omaosalusteks, veel veidi ja oleme nii-öelda laenu- ja euroabikõlbmatud. Miks ja kuidas oleme sellisesse olukorda jõudnud?

Näeme nelja olulist põhjust:

  1. Olulised möödalasud Vääna-Jõesuu ja Muraste veemajandusprojekti läbiviimisel, mille tulemusena see kallines 18 miljoni euro võrra – 42 miljoni euroni. Harku valla omaosalus suurenes vallavalitsuse halva töö tõttu 4 miljonilt eurolt 7 miljoni euroni. Need tuulde visatud 3 miljonit eurot võrduvad meie valla kahe aasta investeerimisvõimekusega, nende eest oleksime saanud ehitada näiteks ühe ilusa kooli.
  2. Tänane vallavalitsus ei ole suutnud kaasata märkimisväärselt eurorahasid uute koolide, spordihoonete jt oluliste sotsiaalobjektide ehituseks.
  3. IRLi Harku allorganisatsiooni ülimalt kulukas valimiskampaania. Selleks, et valimiste eel kääridega mööda valda ühelt lindilõikamiselt teisele söösta, asus nüüdne vallavalitsus oma koha säilitamiseks pärast kolme aastat vaikelu paaniliselt investeerima, isegi proovimata nendeks investeeringuteks kaasata euroraha. Nii on vald ühe, selle viimase aastaga juba ette ära kulutanud kogu ressursi, mida uus vallavalitsus oleks alates tulevast aastast saanud kasutada mõistlikuma eelarve- ja investeerimispoliitika elluviimiseks.
  4. Korduvad finantsdistsipliini rikkumised vallavalitsuse poolt. Vallavolikogu revisjonikomisjon on korduvalt tõstatanud küsimuse eelarvedistsipliini mittejärgmisest. Samuti on vallavalitsusel olnud suuri probleeme elementaarse finantsplaneerimisega. Volikogu kinnitas viimati juulikuus revisjonikomisjoni akti, millega fikseeriti vallavanem Kaupo Rätsepa poolt vallale kahju tekitamine summas üle 70 000, tehtud nähtavasti lihtsalt saamatusest.

Kõige selle tõttu oleme jõudnud olukorda, kus aastani 2017 tehtud eelarveprognoosist selgub, et järgmisel aastal küünib meie valla laenukoormus 98,3 % eelarvest.

Olulisi probleeme on olnud ka investeerimisobjektide prioriteetsuse määramisel. Küsimus, kuhu investeerida, on siiani olnud väikse kildkonna otsustada, volikogugi on saanud asjadest teada tagantjärele.

Seega vajame kohest muutust. Näeme vajadust kahe olulise muutuse järele:

  1. Senisest oluliselt enam panustada eurorahade kaasamisele. Peame oma piiratud investeerimisvõimet oluliselt võimendama eurorahasid kaasates, milleks algav 2017 – 2020 eelarveperioodi annab ka rohkelt võimalusi. Meie asi on oma kaasfinantseerimisvõimekus säilitada ning olla aktiivsed taotleja.  Siin saavad oma panuse anda kõik – viimaste aastate kõige tublimad euroraha kaasajad on olnud just külaseltsid.
  2. Investeerimisobjektide määramine peab olema laia ringi otsustada. Et tegemist on meie kõigi ühise rahaga, peame me kõik saama kaasa rääkida. Kus konkreetsemalt näeme võimalusi laiemat ringi kaasata: investeeringud kohalikesse teedesse ja tänavavalgustusse on olulised igale külale, raha nende tööde tarvis on oluliselt vähem vaja minevast. Kuna küla teab oma vajadusi kõige paremini, tuleks teede ja tänavavalgustuse investeeringute otsustamisse kaasata külaseltsid – aastas nendesse valdkondadesse investeeritav summa jagatakse lähtudes elanike arvust ja viimaste aastate investeeringutest külade vahel laiali. Lähtudes sellest numbrist esitab külaselts oma nägemuse: mis on prioriteetsed tänavad mida remontida, ehitada, kuhu peaks esmalt tulema tänavavalgustus. Nii määraks külarahvas ise, mida ehitataks.

Harku Liit on oma prioriteetiderea etteotsa seadnud uued koolid – esimese järjekorras peame välja ehitama kogu meie valda katva koolivõrgu, tegema vajalikud investeeringud kvaliteetse koolihariduse andmiseks esimest klassist gümnaasiumi lõpuni. Lisaks ootavad meid ees elamurajoonide pooleli jäänud teede lõpetamine, meie muusikakool ja kultuurikeskus, investeeringud meie vanemate elanike sotsiaalse kindluse tagamiseks, perearstikeskusesse, spordihoonete rajamine suuremates külades ning lõpuks ka paljude mere ääres elajate unistus – Tilgu sadam.


← tagasi

Siit leiad ülevaate

... meie liidu külaseltsidest ja kodanike ühendustest, oma töödest ja tegemistest, mida meie liikmed nende poolt veetavates külaseltside ja mittetulundusühingutes Harku vallas meie kõigi elukeskkonna arendamiseks teevad.

© Harku Valla Kodanike Ühenduste Liit