Rannamõisa, Ilmandu ja Sõrve küla moodustavad tervikliku piirkonna, mille arengut näeme koos.
Rannamõisa on üks Harku valla vanema asustusega külasid ja üle-eestiliselt kohati tuntum kui vallakeskus Tabasalu. Seda peamiselt tänu populaarse suvituspiirkonna enam kui saja-aastasele ajaloole. Esimese ilmasõja eelse majandusbumi ajal ehitati Rannamõisa (ja osaliselt ka praeguse Tabasalu aleviku aladele) hulgaliselt suvemaju. Mitmedki neist olid tõeliselt uhked ja suursugused villad, millest osa on nüüdseks kahjuks hävinud, osa aga heal tasemel renoveeritud ja taas heades kätes.
1920ndail ehitati Rannamõisa koolimaja, milles praegu on valla sotsiaalkorterid ning mis lähiajal taastatakse oma algses funktsioonis. Majale on plaanis ehitada olemasoleva mahuga võrreldavas suuruses ja samas stiilis juurdeehitus.
Läinud sajandi 1950ndail alustati Klooga maantee ja mere vahelisse nn Rannamõisa metsa ja paarkümmend aastat hiljem ka Ilmandu ülemise klindi alla massilist suvilate ehitust, mille asukaiks sai arvukalt nii toonaseid prominentseid võimukandjaid, kõrgemaid sõjaväelasi, KGBlasi kui ka tuntud kultuuritegelasi. Märkimist väärib teeneka kunstniku, Eesti Vabariigi esimese presidendi ametiketi kavandi autori Paul Luhtheina tihe side Rannamõisaga. Ta oli muu hulgas ka Rannamõisa tenniseväljaku rajamise initsiaator. Rannamõisas puhkavate seltsimeeste tõttu töötas siin veel 1980ndateni suviti nn Metsapood, mida varustati teistest poodidest parema kaubaga (mõnikord müüdi näiteks banaane!) ja mis seetõttu oli populaarne ka Tabasalu elanike seas.
Veerandsada aastat oli meie kandi tuntuim “kaubamärkˮ arhitekt Voldemar Herkeli kavandatud ja 1967. aastal valminud Merepiiga kohvik. Maalähedases stiilis ja samas modernne, ilusate proportsioonide ja unikaalse sisekujundusega maja hävis tulekahjus 1992. aastal. Ka see oluline hoone vääriks juba ammu taastamist oma algses funktsioonis ja kindlasti algse projekti järgi.
Loodetavasti saavad eelolevate valimistega pöördumatult mööda ajad, mil meie kanti kavandati ja ehitati midagi sobimatut. Kümmekonna aasta eest tehtud otsus lubada linnalik keskkond suurte kortermajade näol otse Rannamõisa südamesse Merepiiga tee äärde jääb toonase vallavõimu hingele. Kahetsusväärselt on aga praegune vallavalitsus andnud õiguse lageraieks Metsapoe kinnistul ja loa kavandada sinna sobimatus mahus eramu. Harku Liit lõpetab unikaalsel metsaalal ebaproportsionaalsed raied eramaadel ja koostöös RMKga ka riigimetsas ning välistab sobimatult suurte majade ehitamise.
Harku Liidu olulisim eesmärk Rannamõisa, Ilmandu ja Sõrve kandis on jätkata tervikliku kandikeskuse väljaarendamist. Täpsemalt puudutab see koolimaja ning sellega vahetult piirnevat kultuuriküla. Kokku viiest hoonest moodustuva kultuuriküla neli hoonet rajataks olemasolevate vanade paekivist mõisatallide müüridele. Toon üksikute hoonete kaupa välja, mis on praegune seis ja kuidas peaks edasi liikuma:
Kultuuriküla arendamist on oluliselt pidurdanud IRLi suutmatus ja/või soovimatus kehtestada selle ala detailplaneering. Planeeringu ühe peamise vastase kutsumine valimistel kandideerima IRLi ridades on meile selge signaal, et praegused võimulolijad ei soovi rajada meie kogukonna üldist huvi teenivaid ja tervele vallale olulisi objekte.
Hea Rannamõisa, Ilmandu ja Sõrve elanik! On valiku koht: kas loome oma küladele keskuse koos eelloetletud hoonetega või veame lapsi kooli teadmata suunas, spordime ja tegeleme harrastustega Tallinnas, vaatame lagunevat koolimaja, sisse vajunud katusega mõisaaitu ja metsa kerkivaid sobimatuid maju.