Kes me oleme

Mõistlik ja vastutustundlik maakasutus Val Rajasaar

14. august 2013, 19:49

Harku vald on Tallinna lähivaldadest üks paremini säilinud looduskeskkonnaga paikkondi. Meie loodusressursside lõpuni kasutamine ühekordse erahuvilise tulu eesmärgil ja mitte kohalikes huvides peab kiiresti asenduma jätkusuutliku, mõistliku maakasutusega.

Mõistlik ja vastutustundlik maa- ja muude loodusvarade kasutus tagab elamisväärse keskkonna. Looduskeskkond saab ilma inimeseta hakkama väga hästi. Võiks isegi öelda, et loodusel on inimtegevusest ükskõik ja keskkonnakaitsest samuti. Juba ajaline ja ruumiline mõõde, liikide arenguperioodid ja jääaegade perioodilisus kinnitavad seda. Inimene noorima liigina seevastu ilma eluterve looduskeskkonnata toime ei tule – ta on sellest kõigiti sõltuv. Samas ei märka inimene hästitoimiva keskkonna keskel üldse selle olemasolu seni, kuni veel midagi katastroofilist pole juhtunud.

 

Ökosüsteemi teenused

Looduse ja miljööväärtuste kaitset kiputakse sageli pidama sotsiaalse ja majandusliku arengu piduriks. Küllap seepärast, et hästitoimiva looduskeskkonna väärtusi pole seni olnud vajadust rahasse ümber hinnata. Siiski on juba ilmnenud muutusi, mis on sundinud teadlasi loodusväärtusi rahasse arvestama – hindama hindamatut. Uus termin – ökosüsteemi teenused (ecosystem services) – toob need väärtused rahamaailmaga harjunud inimeste silme ette.

Näiteks on ÜRO eestvõttel koostatud 2000. aasta kohta uuring, mis ütleb, et USAs tõi põllumajandustaimi tolmeldavate putukate pakutud teenus kokku 20,7 miljardit dollarit tulu – tasuta. Samal aastal välja pumbatud toornaftalt saadi USAs tulu kokku 2,3 miljardit dollarit. Esimese puhul toideti ära suur hulk inimesi ja kariloomi, kuid teise puhul vähendati taastumatuid loodusvarasid, s.t Päikeselt Maale kandunud ja talletunud energiahulka.

Päris tasuta ökosüsteem ehk loodus oma teenuseid ei paku. Selleks on vaja meil, inimestel, seda toimivat keskkonda säästa ja hoida ning põhjalikult ja vastutustundlikult kaalutleda kõiki samme, iga muudatust, mida me maastikel teeme ja mis võib mõjutada ökosüsteemi pakutavate teenuste kvaliteeti. Olgu see siis putukate töö, metsakasvatus, jaht ja kalandus, värske õhk ja puhas vesi, öine pimedus mere ääres ja vaikus metsas või puhkuseks, spordiks ja üldse rekreatsiooniks ning turismiarenduseks avatud võimalused. Kõiki neid väärtusi saab vajadusel teadlaste abiga ka rahas hinnata ja võrrelda kavandatavate arengute ja plaanidega, aga kas seda on vaja? Kas teadlaste abiga, ettevaatuse printsiibist lähtudes ja esiisade tarkust ning lihtsalt kainet kaalutlusvõimet kasutades saaksime vastutustundlikke otsuseid teha ka rahalise võrdluseta? Ma arvan, et saame küll. Selleks on vaja täpseid teadmisi ja sisuliselt tunnetatud vastutust.

Rohevõrgustiku säilitamine häirimatuna on lihtsaim võimalus kaitsta ja hoida elurikast, toimivat looduskeskkonda. Harku valla vastutus pole pelgalt kohalik.

 

Rahvusvaheline vastutus

Harku vald on Tallinna lähivaldadest üks paremini säilinud looduskeskkonnaga paikkondi. Maastike mosaiiksus, looduslike koosluste mitmekesisus ja sellest tulenev elurikkus on muljetavaldav. Meie vallas leidub laialehiseid pankrannikumetsi, kaitsealuseid soovikuid, soid ja rabasid, niite ja säästliku inimtegevusega ammu kujundatud pärandmaastikke. See tagab suure loomarikkuse. Euroopa Liidu direktiividega kaitstavaid looduskooslusi ning kaitsealuste linnuliikide pesitsuspaiku on meil palju. Ajaloolised merekindlused koos paeklindiga pakuvad nahkhiirtele talvituspaiku ja juhivad nende rändeteid ka piiriüleselt – siit tuleneb rahvusvaheline vastutus.

 

Riiklik vastutus

Harku vald on üks kiiremini kasvavaid omavalitsusi Eestis. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem tuleb hoida ka loodusmaastikku – õhu ja vee kvaliteedi tagamiseks, mürareostuse silumiseks jne. Tallinnas ja Harjumaal, kus elab kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast, on loodusmaastikel ka oluline roll laste ja täiskasvanute keskkonnahariduse välibaasina, et tagada järeltulevate põlvkondade keskkonnateadlikkus ning vastutusvõime. Veelgi enam: et luua inimesele meie loodusliku elurikkuse vahel turvalist ruumi, tuleb kinni pidada looduses toimivatest reeglitest ning aupaklikult ja vastutustundlikult suhtuda suurtesse jõududesse – säilitada metsloomade väljakujunenud käiguradade võrgustik puutumatuna. Eesti kõige ohtlikumad maanteelõigud suurulukitega juhtunud autoavariide poolest on Harku vallas Klooga maanteel, kuhu on paigaldatud vastavad hoiatusmärgid autojuhtidele – see on riiklik vastutus.

 

Rohevõrk, planeeringu osa

Harku valla uue üldplaneeringu oluline osa on rohevõrgustik: looduslike tuumalade ja nendevaheliste liikumiskoridoride süsteem, mis tugineb metsloomade väljakujunenud harjumustele. Eraldi on välja toodud väikeulukite ning putukate ja taimede levimiseks vajalikud koridorid. Tõenäoliselt on Harku valla rohevõrgustik üks paremini uuritud, tõestatud ja kaardistatud valla tasemel rohevõrk Eestis. Uuringud on teinud oma ala parimad spetsialistid, koondatud on autoavariide andmed ja kohaliku jahiseltsi ning teadlaste teadmised läbi aastakümnete. Lisaks on tehtud maastiku ja jäljeradade alaseid välitöid alates 2003. aastast kuni praeguseni. Üldplaani kantud rohevõrgust tuleb kohalikes planeeringutes vankumatult kinni pidada.

 

Eluaegne vastutus

Inimese täisväärtuslikuks eluks on asumite vahel vaja loodusalasid, mille põhieesmärk on säilitada looduslikku elurikkust, luua võimalused tööjõu taastumiseks ja hariduse saamiseks ning hoida kultuuri- ja miljööväärtuslikke piirkondi. Praegune arendus toimub valdavalt loodusliku keskkonna arvelt. Meie maa- ja loodusressursside lõpuni kasutamine ühekordse erahuvilise tulu eesmärgil ja mitte kohalikes huvides peab kiiresti asenduma jätkusuutliku, mõistliku maakasutusega. Igaühele on ju arusaadav, et uue ja värskema teabe saamisel oleks väga rumal talitada edasi ammuste ja aegunud teadmiste alusel, näiteks aastakümneid vana üldplaneeringu järgi, kui uus on juba olemas. Mis sellest, et uus on veel kehtestamata, kuid loodusväärtuste info on värskem ja kordades täpsem, tõestatum. Maaomanikud peavad arvestama ilmselge tõsiasjaga, et maad ei saa kokku rullida ega teise, sobivamasse kohta viia, ja et maaomandusega kaasnevad ka riskid ja vastutus. Kohalik omavalitsus peab juhinduma inimeste elukvaliteedi hoidmisel põhimõttest: maa ei ole vanavanemate pärand ega ostetav ja müüdav tühiasi, kus omanik saaks toimetada oma suva järgi. Maa on meile antud hoiule, see on saadud laenuks meie lastelt, maaga toimetamisel on volikogul kollegiaalne eluaegne vastutus.

 


← tagasi

Siit leiad ülevaate

... meie liidu külaseltsidest ja kodanike ühendustest, oma töödest ja tegemistest, mida meie liikmed nende poolt veetavates külaseltside ja mittetulundusühingutes Harku vallas meie kõigi elukeskkonna arendamiseks teevad.

© Harku Valla Kodanike Ühenduste Liit