Kes me oleme

Mõistlikust maakasutusest, loodus- ja elukeskkonna ning inimväärse miljöö hoidmisest.

08. september 2017, 17:37

Olukorrast, ülesannetest, vastutusest.

Harku valla üldplaneering oli väga suur töö, millega kehtestati mõistliku ja tulevikku vaatava säästliku ning vastutustundliku maakasutuse reeglid. Meie valla rohevõrgustikku, mis on valminud kahe teadlaste rühma tööde tulemusena, tuuakse eeskujuks teistele Eesti omavalitsustele, kes tegelevad oma üldplaneeringutes rohealade täpsustamisega ning ka välisriikidele (näit. tutvusid sellega hiljuti Keskkonnaministeeriumi kutsel Jaapani spetsialistid, kes alles alustavad oma riigis nende teemade käsitlemist). Lisaks on valmimas üldplaneeringu teemaplaneeringud väärtuslike maastike ja miljööväärt alade täpsustamiseks ning koostamisel on teedevõrgu ja tänavavalgustuse teemaplaneering. See kõik on laiaulatuslik ja vajalik töö, milles on vallale abiks ja toeks ka kohalike kogukondade sisend. Valminud plaanidest kinni pidades saame tagada elurikka looduskeskkonna, mis on garantii inimväärse eluruumi säilimiseks ning jätab elusloodusele oma liikumisrajad ja eluruumi nii, et see ei ohustaks inimest ei koduaias ega maanteeliikluses ning tagab loodusväärtuste säilimise. Inimasustuse ja selle liikumiskoridoride korraldamine kõige optimaalsemalt, säästes elukeskkonda ja ökosüsteemi poolt meile tasuta pakutavate teenuste tänulikuks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks on vaja plaani, mis on teaduslikult põhjendatud ja kõige olemasolevaga targalt seostatud. See on meil olemas kehtiva üldplaneeringu näol.

Selleks, et inimeste eluolu meie vallas oleks pikas ja kindlas perspektiivis inimväärne, turvaline, loodusväärtusi arvestav ja seetõttu nauditav, on vaja nendest plaanidest ka kinni pidada. Inimese sobitumine olemasolevasse keskkonda peab olema vastutustundlik, kõige ümbritsevaga arvestav ja toimuma vastavalt kokkulepitud plaanidele. Kõigi vallaelanike ühine huvi peab olema see, et üldplaneeringu ja selle teemaplaneeringute muutmine üksikisiku huvides oleks välistatud; väga suure avaliku huvi korral vajavad täpsustused põhjalikke uuringuid ja kaalutlemist.

Harku vallas on üldplaneeringut muutvaid planeeringuid jäänud aina vähemaks. Veel neli aastat tagasi tuli nendega sageli silmitsi seista, kuid näha on ilmselget soovi nii volikogus kui vallavalitsuses kokkulepitud plaanist kinni pidada. See on hea tunne, sest arvan, et teatud osa selles teavitustöös, loodushoiu tähtsuse möödapääsmatuse ja keskkonna-alaste seoste ning mõjude selgitamises on ka Harku Liidu keskkonnaspetsialistidel. Sõrve riikliku looduskaitseala moodustamiseks oleme korraldanud teadlaste töörühma kokkupanemise, uuringud käivad valla finantseerimisel, mis on taas tähelepanuväärne pretsedent looduskaitseliste uuringute läbiviimisel Eestis. Harku valda on nimetatud tänu sellele üheks vastutustundlikumaks kohalikuks omavalitsuseks tuleviku planeerimisel ja plaanidest kinni pidamisel.

Seoses üldise majanduskasvu ja muude üleriiklike teemadega (näiteks Rail Baltic) on viimasel aastal taas aktiviseerunud surve nii elamuehituse, -arenduse kui ka paekivi kaevandamise teemadel. Pinge kasvab väga kiirelt ning on ka esimesi märke, kus valla volikogus ja komisjonides hakatakse väsima; veidi liiga leebelt suhtutakse maaomanikesse, kes on rikkunud nii riigi kui kohalikke seadusi ja ka kokkuleppeid vallaga, olgu siis pinnase töötlemise platse avades, kallasradu jt. avalikke ajaloolisi liikumisteid sulgedes, metsamajandamise asemel paljusid seadusi rikkudes tegelenud maatulundusmaal hoopiski elamutele platside raadamisega ja ulatusliku maastiku ümberkujundamisega, omamata isegi veel elamumaad ega ehitusluba jne. Sellise käitumise eest on vaja karistada, mitte lõdvalt järele anda. Kui veel läinud kevadel saime volikogus Harku Liidu volinike ettepanekul lisada detailplaneeringutesse ja maa tükeldamise eelnõudesse olulisi lisatingimusi näiteks teede avatuks jätmise, tarastamise piirangute, rohevõrgustiku puutumatuna säilitamise jm. asjus, siis suvest alates enam selliseid ettepanekuid ei soovita volikogus väga arvestada. Näen teatud hirmutundega, et selliseid järeleandmisi tehakse aina sagedamini, volikogu on kas väsinud või mingil põhjusel osa juhtivate parteide esindajaist enam ei soovi plaanidest kinni pidada.

Kuna plaanidest kinnipidamine on kõigi vallaelanike elukvaliteedi huvides, siis on vaja palju tahet ja valmisolekut, et reegleid rikkuvatele barbaarsustele täie jõuga vastu astuda. Kui me seda ei tee, siis sellised rikkumised aina sagenevad. Kui juba maa on rikutud, siis selle taastamine endiseks on praktiliselt võimatu. Vabaühendustel on selles võitluses väga suur potentsiaal, sest puuduvad alluvus-suhted ja käsuliinid ning igaüks saab teha otsuseid vastavalt oma südametunnistusele; teadmiste osas leidub vabaühendustes tippspetsialiste kõigi valdkondade tarvis. Mitmekesine ja sõltumatu seltskond ning laiapõhjaline toetus kogukonna hulgas annabki selle jõu, mida on vaja kokkulepitud plaanidest kinnipidamise garanteerimiseks. Tuleb olla vankumatu selleks, et ei peaks elukohta vahetama rikutud elukeskkonna tõttu, sellest saab aru igaüks ja kes veel paremini kui kohalikud elanikud ise?

Harku valda on õnnistatud suure hulga loodus- ja kultuuriväärtustega. Leidub kaitsealuseid jõgesid, Natura-alasid, paeklint, mitu riiklikku loodus- ja maastikukaitseala. Menetluses on Sõrve riikliku looduskaitseala moodustamine, milleks sel ja järgmisel aastal käivad laiapõhjalised teadusuuringud meie valla finantseerimisel. Suurupi looduskaitseala loomisel oli tähtis roll vabaühendustel, sh. Eestimaa Looduse Fond ja kohalikud seltsid, et Keskkonnaministeerium lõpuks selle väärtusliku ala ka kaitse alla võttis. Muraste Looduskaitsealale on tehtud ettepanek lisada veel sellega piirnevatest riigimaadest väärtuslikke looduslikke alasid. Sel suvel alles on selgunud Muraste hiiemetsa täpsed piirid. Väärtusi on palju, need on veel alles ning neid tuleb kaitsta. Praegu mahuvad meie valla elanikud nende väärtuste vahele kenasti ära. Kasvava arendussurve valguses tuleb meil kõigil koos oma eluruumi hoida, tuginedes üldplaneeringule ja teemaplaneeringuile. Oluline on see, et võrreldes naabervaldade ja Tallinna linnaga on meie vallas loodusväärtusi oluliselt rohkem ning nad on säärase ulatuse ja kvaliteediga, mis mõjutavad ka naabruses olevaid alasid. See tähendab, et Harku valla roll on kaitsta palju suurema ala elukeskkonda läbi oma territooriumil olevate väärtuste säilitamise: see on riiklik vastutus, milleks on vaja ka riigi tuge. Vabaühendused on selles töös sõltumatu ja toetav partner vallavalitsusele.

Ootamatu on see, et kuigi Harku valla üldplaneering on heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt, siis praegu ei kohusta seadus Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevaid ameteid (Maa-amet, Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus) arvestama meie üldplaneeringuga näiteks metsa majandamisel, riigimaa müüki panekul ega pinnase töötlemiseks lubade andmisel. Riigiametid jagavad maaomanikele lube arvestamata üldplaneeringus kehtestatud maakasutuse piiranguid. Selles suunas tuleb tööd teha, et üldplaneering muutuks seaduseks ka riigiametitele. Kõige kindlamalt saavad seda tööd teha vabaühendused, sest ei sõltu parteilisest kuuluvusest ega sellest, milline erakond parasjagu Keskkonnaministeeriumit haldab. Selle tööga on kiire ning tuge vallavalitsusele on selleks vaja nii volikogus kui Maa- ja keskkonnakomisjonis. Harku järve äärsete rohevõrgustiku metsade lageraie peatati tänavu justnimelt vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöös.

Vabaühendustel on lai suhtlusvõrgustik, ka üle Eesti. Vajaliku ekspertiisiga teadlasi ja nõustajaid saab kiirelt appi kutsuda. Ka kriisiolukordades (loodusõnnetused, reostused, otsingud, põlengud jne.) on vabaühenduste võrgustik see, mis reageerib kõige kiiremini. Selleks ongi vaja kodanikuühenduste, mittetulundusühingute, külaseltside esindajaid volikogusse ja komisjonidesse, et ilma piduriteta reageerida, leida kiirelt eksperte või vabatahtlikku abiväge, suunata ja toetada vallavalitsust mõistliku maakasutuse hoidmisel ja kaitsmisel, aidata ohjeldada suurparteidele toetuvaid arendajaid ning hoida ühiselt meie eluruumi inim- ja elamisväärsena kõigile meie valla elanikele, kelle hulka kuuluvad lisaks inimestele ka kõik teised siin elavad looduslikud looma-, taime-, seeneliigid. Praegu on nende väärtuse hoidmine tagatud dokumentidega (üldplaneering, teemaplaneering jne.), kuid nendest kinnipidamine ja erakorraliste muudatuste vältimine vajab lähitulevikus väga suurt erapooletut lisajõudu.

Karl Ristikivi on kirjutanud väikestest, kuid jäävatest väärtustest, mida hoiavad väikesed hulgakesi ning mille väärtus lõpuks kokku on väga palju, ongi kõik kokku:

 

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
/… /
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.

Mõtiskles Val Rajasaar.

 


← tagasi

Siit leiad ülevaate

... meie liidu külaseltsidest ja kodanike ühendustest, oma töödest ja tegemistest, mida meie liikmed nende poolt veetavates külaseltside ja mittetulundusühingutes Harku vallas meie kõigi elukeskkonna arendamiseks teevad.

© Harku Valla Kodanike Ühenduste Liit