Meie suur eesmärk on, et inimesed ei osaleks oma elu korraldamises mitte ainult kord nelja aasta jooksul, vaid pidevalt. Soovime valla elu korraldamisse kaasata võimalikult palju inimesi. Näeme, et see on parim meede tagamaks, et valla juhtimine ei satuks taas vaid ühe väikese kliki kätte.
Meie valda peame juhtima meie kõik. Saanud julgustust külaseltside ja teiste kodanikuühenduste arengust viimastel aastatel, aktiivselt tegutsevatest kodanikuühenduste ümarlaudadest, näeme me mitmekülgseid võimalusi kaasata elanikke valla elu korraldamisse. Kuidas me seda ette kujutame?
Oleme seisukohal, et valla igapäevast elu tuleb juhtida professionaalselt ja pragmaatiliselt. Meie valla aastaeelarve ületab 15 miljonit eurot, otse või kaudselt valla palgal olevate töötajate arv ulatub peagi 400ni. See on Eesti mõistes suure ettevõtte tase ja seda peab juhtima tugev juht. Kuigi Harku Liidu ridades on ka suurettevõtete ja suurte süsteemide juhtimise kogemusega inimesi, kes vallavalitsuse töö korraldamisega hästi hakkama saaksid, ei püri me ise osalema valla tegevjuhtimises. Kohalikud valimised ei pea olema töökonkurss, meie soovime näha ideede ja plaanide konkurssi. Vallavalitsuse liikmete töö hakkab olema valla operatiivjuhtimine, vallavolikogu otsuste elluviimine, mitte nende otsuste dikteerimine või suunamine. Vallavalitsuse tegevjuhid poliitikaga tegeleda ei tohi.
Harku Liidul on idealistlik nägemus valla juhtimisest, kuid samas pragmaatiline tegevusplaan. Näeme, et need kaks sobivad hästi kokku.
Harku vald on viimastel aastatel saanud uueks koduks väga paljudele inimestele, kordades rohkematele, kui siin veel 15 aastat tagasi elas. Valla senine arendustegevus on keskendunud uute elamute ning neid teenindava tehnilise infrastruktuuri rajamisele. Aeg on tõsta uuele tasemele ka meie koduväline keskkond, teenused, mida vajame, võimalused töökohtade loomiseks. Seetõttu ei näegi me oma tegevuse peasuunana mitte intensiivset elamute arendamist ja vallaelanike arvu kasvatamist, vaid olemasolevale elanikkonnale parema elukeskkonna loomist, sotsiaalsete teenuste arendamist, ettevõtluse arengu toetamist.
Vald peab saama laiemalt tuntuks oma erilise looduskeskkonna, lookleva rannajoone ning kohalike kultuuriväärtuste ja turismiobjektide poolest. Meie eesmärk on kujundada vallast hea elu- ja ettevõtluskeskkond, kust lahkumata on meil võimalik saada heal tasemel avaliku ja erasektori teenuseid ning kuhu lisandub hoogsalt töökohti. Nii pidurdame pendelrännet Tallinna vahet ja jätame endist väiksema ökoloogilise jalajälje.
Kandikeskustest on kujunemas tegelikud keskused, kus on peale lasteaia ja kooli poed, külamajade baasil sotsiaal- ja kõik muud sama tasandi teenused ning kindlasti võimalused sportimiseks ja nii noorte, keskealiste kui ka eakate kooskäimiseks. Sellised kandikeskused on peale Tabasalu kujunemas Rannamõisas, Murastes, Vääna-Jõesuus, Väänas, Harkujärvel, Kumnas. Sellele protsessile tuleb kaasa aidata.
Senisest palju enam peame oma investeerimistegevusse kaasama euroraha, suurendades nõnda oma piiratud rahalist võimekust. Euroopa Liidu uus eelarveperiood annab selleks ka rohkelt võimalusi. Meie eesmärk on säilitada eurorahastuse taotlemiseks vajalik kaasfinantseerimisvõimekus ning olla raha taotlemisel aktiivsed. Oma panuse saavad anda kõik – viimaste aastate kõige tublimad euroraha kaasajad on olnud just külaseltsid.
Hariduse puhul on kaks olulist teemat: suutlikkus pakkuda kõigile valla lastele lasteaia- ja koolikohti ning hariduse kvaliteet.
LASTEAIAKOHAD. Oleme saavutanud olukorra, kus kõik meie vallas sündinud sügiseks kolmeaastaseks saanud lapsed saavad soovi korral koha meie lasteaedades. Vääna-Jõesuusse lisanduvad lasteaiakohad selle piirkonna lastele. Et lähiaastatel vabanevad juba kohad ka alla kolmeaastastele, loome sõimerühmad nendele peredele, kes seda kõige rohkem vajavad.
KOOLIKOHAD. Suured aastakäigud meie lapsi jõuavad varsti kooliikka, neli arvukat aastakäiku käib juba koolis ja koolide ruumiressurss on otsakorral. Üks valla suuremaid probleeme on praegu koolikohtade puudus. Kohe tuleb luua koolikohad kõigile 1. klassi minejatele, suurte aastakäikude järgmistesse klassidesse jõudmisel vajame järjest juurde ruumi ka progümnaasiumi- ja gümnaasiumiastmes.
Oleme seisukohal, et kahe esimese kooliastme (1.–6. klass) lapsed peavad saama koolis käia kodu lähedal, koolivõrk peab katma kogu valda. Uued algkoolid tulevad Murastesse ja Rannamõisa: Murastes avame vähemalt kahe paralleeliga 9klassilise kooli, Rannamõisas 6klassilise, aastakäigus ühe klassikomplektiga algkooli.
Et esimesed suured aastakäigud õpilasi jõuavad peagi gümnaasiumiastmesse, jääb Tabasalu Ühisgümnaasium lähiaastatel kitsaks. Tabasalu Ühisgümnaasiumile tuleb ehitada lisahoone gümnaasiumiastmele.
MUUSIKAKOOL. Meie vallal on tugev ja pikkade traditsioonidega muusikakool, mis vajab oma arenguks uut maja. Muusikakooli uue hoone ehitame Rannamõisa Kultuurikülla, kõrvuti lasteaia ja põhikooliga. Hoone täidab väga olulise lünga meie valla avalikus ruumis – tekib koht, kus ka täiskasvanutel on võimalik kultuuriliste huvialadega tegeleda, samuti etendusi ja kontserte vaatamas-kuulamas käia.
Teine suur teema on HARIDUSE SISU. Koolivõrgu kasv nõuab selle juhtimist uuel tasemel. Praegu ei ole Tabasalu Ühisgümnaasium veel väga paljudele lapsevanematele loomulik valik lapsele hariduse andmiseks. Meie õpilaste suurt ja kasvavat arvu arvestades vajame kindlasti edaspidigi oma vallas tugevat gümnaasiumi. Tabasalu Ühisgümnaasium vajab edasisi muutusi paremuse poole.
Arvestades hariduse olulisust valla ülesannete seas ja haridusasutuste kasvavat arvu, vajab vald reaalset hariduspoliitikat ning selle tegelikku koordineerimist valla tasandil. Praegu puuduvad mõlemad.
HUVIHARIDUS. Vallas peavad olema mitmekülgsed võimalused huvitegevuseks. Nii lastel kui ka täiskasvanutel peab olema võimalus meelepäraseks spordi- või huvitegevuseks kodu lähedal, oma kandis, oma vallas.
Peame tunduvalt rohkem panustama meie laste töökasvatusse. Siin on suureks võimaluseks näiteks valla korraldatavad suvised niitmis- ja muud heakorratööd. Töö sisustaks mõistlikult aega ja annaks võimaluse taskuraha teenida.
Nii meie valla kehtiv üldplaneering kui ka menetluses olev uus üldplaneering on moraalselt vananenud ega teeni valla hea ja tasakaalustatud arengu huve. Menetletav üldplaneering on faktiliselt selle koostamise hetkel menetluses olnud planeeringute koond, selle tugevaim osa on mõned planeeringusse sisse viidud rohelise maailmavaate elemendid.
Parim võimalik viis praeguses õigusruumis meile vajaliku planeerimisprotsessiga edasi liikuda on osaüldplaneeringute koostamine kantide kaupa. Põhimõtted, millest need planeeringud lähtuksid, on järgmised:
Uute detailplaneeringute puhul on algatamise vältimatu eeltingimus, et arendaja võtab tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohustuse täiel määral enda peale. Elamumaad hõlmavate detailplaneeringute puhul liitub sellele nõudele ka kohustus panustada sotsiaalse infrastruktuuri arendusse, mille maksumus sõltub planeeringuga lubatud elamuühikute arvust.
Meie kõige olulisem plaanis olev infrastruktuuriobjekt on Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt, mis tuleb nüüd lõpuni valmis ehitada. Lisaks sellele:
Tagamaks teede ja trasside kvaliteeti, plaanime kogu valla tehnilise infrastruktuuri ehitust valla poolt. Vald ei tohiks edaspidi anda seda õigust üle arendajatele. Arendushuvi korral peab arendaja vallale piirkonna tänavate ja trasside ehitamise kulu eelnevalt hüvitama, mille järel ehitustöid asub korraldama vald ise.
Meie kasvav, kuid samas vananev elanikkond nõuab peale teede, tänavate ja haridusasutuste ka kultuuriobjekte, sportimisvõimalusi ja eakohaseid teeninduskeskusi. Lisaks haridusasutustele ootavad investeeringuid vallale tähtsad sotsiaalobjektid.
Ja lõpetuseks: Harku Liit on Saue valla, aga eelkõike Vatsla, Hüüru, Püha ja Kiia küla elanike huvi korral valmis kaaluma meie valla kunagiste piiride taastamist.