Revisjonikomisjon on vaadanud üle Harku valla 2012.a. majandusaasta aruande, s.h. aruande tegevuskava täitmise kohta.
Revisjonikomisjon on arvamusel, et 2012. a majandusaasta aruande numbriline osa on koostatud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja kajastab õiglaselt Harku valla konsolideeritud 2012.a. majandusaasta tulemust.
Andmaks hinnangut tegevuskava täitmisele tutvus revisjonikomisjon tegevusaruandega ja viis läbi intervjuud kõikide vallavalitsuse osakondade juhtidega ja vallavalitsuse liikmetega. Alljärgnevalt esitame hinnangu osakondade kaupa. Käsitletud ei ole kogu tegevuskava, vaid revisjonikomisjoni hinnangul olulisemaid küsimusi.
Tegevuskavas osakonnale antud ülesanded olid valdavalt täidetud, 14 osakonnale antud ülesandest oli täidetud 12. Samas rahuloluks valdkonna arenguga kahjuks põhjust ei ole, suurimateks probleemideks on juba kahel varasemal aastal Revisjonikomisjoni poolt osundatud teemad.
Esimene ja tähtsaim haridusvaldkonna probleem on koolikohtade puudus meie vallas. Endiselt on näha, et vallavalitsusel puudub selge plaan olukorra lahendamiseks. Sisulist planeerimist asendab igaaastane ristide tõstmine tabelis kool – valmimisaasta. Sellise tegevuse lühinägelikkus on ilmnenud juba nüüd, kui on valmimas esimene uus kauaoodatud algkool Vääna-Jõesuus. Osakonna juhataja intervjuu päeva seisuga oli soovijaid esimesse klassi 30, II klassi 1 ja kolmandasse klassi 1 õpilane. Samal ajal on esitatud avaldusi Tabasalu ÜG I klassi astumiseks seitsme klassikomplekti jagu. Vallavalitsus on otsustanud tekkinud olukorra lahendada viisil, kus I klassi õpilasi hakatakse bussidega Tabasalus Vääna-Jõesuusse vedama. Selle asemel, et alustada koolide rajamist piirkonda, kus on koolikohtade järgi suurim nõudlus, otsustas Kaupo Rätseppa juhitav vallavalitsus rajada esimese kooli kõige väiksema koolikohtade vajadusega kanti ning asuda õpilasi bussiga kooli vedama. On ilmselge, et esimene rajatav algkool oleks pidanud olema Rannamõisa algkool, millele selgelt viitas ka vallavalitsuses olemas olevad andmed kooliminevate laste paiknemise kohta vallas ning mida on toonitanud ka Revisjonikomisjon. Koolide rajamine õiges järjekorras oleks võtnud maha survet Tabasalu ÜG-lt ning vältinud asjatut kulu transpordile.
Üheks täitmata ülesandeks oli Vääna-Jõesuu kanti lasteaia rajamine; Revisjonikomisjon kuulas suure hämmeldusega vallavalitsuse selgitusi plaanidest rajada Vääna-Jõesuusse konteinerlasteaed ajal mil pole selge, millises ulatuses sügiseks loodetavasti valmiv koolimaja kasutust leiab. Revisjonikomisjoni oluliseks ülesandeks on ka valla vara otstarbeka kasutamise jälgimine, millega vallavalitsuse tegevus on siinkohal sügavalt vastuolus. Revisjonikomisjon väljendas kohtumisel ja väljendab ka nüüd oma ühest seisukohta, et täiendavate haridusasutuste rajamine Vääna-Jõesuusse ei ole põhjendatud enne, kui on olemas sisuline analüüs lasteaia- ja koolikohtade vajaduse ning rajamise kohta vallas; sellest analüüsist peab tulema välja, kas Vääna-Jõesuusse vajatakse täiendavaid investeeringuid või saab rajatavas koolimajas avada lasteaiarühmad Vääna-Jõesuu kandile vajalikus ulatuses.
Haridusprobleemide juures põrkume taas kord teravalt ka eelmisel aastal osundatud prioriteetide seadmise ja sisulise analüüsi võimekuse puudumisele vallavalitsuses. Valla hariduse arenguplaan ei ole igal aastal hüplevate ristidega exceli tabel rajatavate algkoolide nimetustega. Nagu Revisjonikomisjon on varasemalt välja toonud, on meie vallas haridusvaldkonnas kolm suurt probleemi: uute koolide vajadus, hariduspoliitika väljakujundamise vajadus ja haridusosakonna mehitamine. Oma eelmise aasta tegevusaruande täitmise ülevaates viitas Revisjonikomisjon üheselt vajadusele koostada analüüsile põhinev tegevuskava, kuidas olukorda lahendada. Sellist tegevuskava vallavalitsusel Revisjonikomisjonile esitada ei olnud.
Seega on kõik tõstatatud probleemid endiselt ja järjest teravamalt päevakorras ning võimekust neid lahendada Revisjonikomisjon tänase vallavalitsuse juures ei näe. Revisjonikomisjon on sügavalt mures valdkonna korraldamatuse pärast; kuna ka järgmisel aastal tuleb I klassi suur aastakäik ning lõpetajaid on kordades vähem, saab tuleva aasta olukord olema veel tänavusest juba halvast olukorrast tunduvalt hullem.
Eraldi esile tõstmist väärib vallavalitsuse töö täitmata ülesande „Multifunktsionaalse kultuuriküla rajamine Rannamõisa“ juures. See ülesanne ei ole mitte lihtsalt täitmata, selle ülesande täitmisele töötab vallavalitsus otseselt vastu. Kultuuriküla rajamise vedajateks on mittetulundusühingud, kes on tänaseks saanud neli erinevat projektitoetust Euroopa vahenditest; selle asemel, et võimaldada saadud vahendeid Rannamõisa küla hüvanguks kasutada, takistab vallavalitsus kodaniku ühenduste tööd, mille markantsemaks näiteks oli varasemalt valla eelarvest eraldatud Rannamõisa seltsimaja ehituse omaosaluse tagasivõtmine vallavanem Rätsepa poolt.
Osakonnale oli 2012.a. antud täitmiseks 25 ülesannet, neist on täidetud 9. Selle tulemusega on osakond kindlalt kõige nõrgema ülesannete täitmise tulemusega vallavalitsuse osakondade seas. Kahjuks ei ole see asjaolu Revisjonikomisjonile üllatuseks, võimetusega osakonnale pandud ülesandeid täita on abivallavanem Sandla juhitav osakond silma paistnud ka kahel eelmisel aastal.
Sama halb, kui seda on statistilised näitajad, on olukord ka tegevuse sisuga. Kahel varasemal aastal osundatud seisak üldplaneerimise protsessis jätkus ka 2012. aastal. Vallavalitsus põhjendab sarnaselt eelmistele aastatele oma jätkuvat tegevusetust üldplaneerimisprotsessis edasimineku ootamisega üldplaneeringu menetluses. Tänaseks on abivallavanem Sandla oma tegevusetust selles valdkonnas põhjendanud samade argumentidega juba kolm ja pool aastat. Revisjonikomisjon on samuti nagu 2011 ja 2012 aastal seisukohal, et meie vallal ei ole võimalik lõputult oodata tänaseks juba moraalselt vananenud planeerigu kehtestamist, vaid ka üldplaneerimine peab edasi arenema.
Täpselt sama seis, kui aasta tagasi, on olukord ka menetletavate detailplaneeringute aegunud lähteülesannete uuendamisega. Revisjonikomisjon ei hakka kordama varasematel aastatel välja toodud seisukohti; tulenevalt probleemide endisest aktuaalsusest ning osakonna jätkuvast tegevusetusest on seis endina.
Eraldi soovib Revisjonikomisjon tähelepanu juhtida Tilgu sadama detailplaneeringu koostamise ülesandele, mis on tõeline monument valla Ehitus- ja planeerimisosakonna teovõimetusele; planeeringut, mis pidi valmima juba aastal 2010.a. ei ole tänaseni suudetud koostada – mitte lõpuni menetleda, s.o. vastu võtta ja kehtestada vaid ainult koostada.
Kokkuvõtvalt tuleb Ehitus- ja planeerimisosakonna töö 2012.a. hinnata ebarahuldavaks.
Rahandusosakonna töös näeb Revisjonikomisjonil suuri probleeme kahes valdkonnas:
Välja toodud probleemid on olulised; kuna meie investeeringud on suured, on nende ebaprofessionaalse juhtimisega tekitatud kahjud vallale ka suured. Revisjonikomisjon on seisukohal, et kuna tegemist on lühikese aja jooksul korduvate samalaadsete vallale kahju tekitamistega, ei ole võimalust sellistest olulistest kahju tekitamisest mööda vaatamiseks, kahju tekitanud isikud peavad asuma kahju hüvitama.
Vallamajandusosakonna tegevuskavas toodud ülesannete täitmine valdkondade kaupa oli alljärgnev:
Endiselt näeb Revisjonikomisjon suurima murekohana osakonna haldusalas maksumusega ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti elluviimist. Kui eelmisel aastal eeldas vallavalitsus 24 490 148 eurot maksva projekti kallinemist ca 30 % võrra, siis nüüd, aasta hiljem on selgunud, et projekt kallineb vähemalt 75 %. Seega osutusid tõeks Revisjonikomisjoni poolsed hoiatused, et tööde venimine ja ebarahuldav juhtimine läheb meie vallale väga kalliks maksma.
Lisaks omaosaluse proportsionaalsele kallinemisele puudub hetkel ka rahaline kate kogu projekti elluviimiseks. See omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus rajame küll magistraaltrassid, kuid harutrassid magistraalide toiteks jäävad rajamata ning plaanitud kasu saavutamata.
Lisaks hinnangule 2012.a. kohta, tõdeb revisjonikomisjon, et kahel varasemal aastal tõstatud küsimused ühistranspordi korralduse ülevaatamise ja põhjaveeressursi osas selguse saamise kohta on vallamajandusosakonna poolt tähelepanuta jäetud. Positiivsena tuleb tuua asjaolu, et kahel varasemal aastal tõstatatud küsimuses heakorratöödele koolilaste kaasamises astutakse sel suvel esimene samm.
Sotsiaal- ja tervishoiu osakonna töö on jätkuvalt kõrgel tasemel, osakonnast sõltuvad ülesanded on täidetud. Revisjonikomisjon hindab kõrgelt osakonnajuhataja Tiia Spitsõni tööd. Sarnaselt varasemate aastatega näeb Revisjonikomisjon eelarveliste vajadust panustada sotsiaalkorterite soetamisse, milline ülesanne vallavalitsusele sisaldub ka tegevuskavas. Täiendava teemana näeb Revisjonikomisjon vajaduse kaasaegse tervisekeskuse järele Tabasalus, kus lisaks neljale perearstile oleksid loodud võimalused ka erialaspetsialistide vastuvõtuks. Tulenevalt meie valla kasvavast elanike arvust on oluline panustada ka sellesse valdkonda tagamaks vastavate teenuste jätkuva olemasolu vallas. Vallavalitsuse senine tegevus on olnud perearste vallast pigem peletava iseloomuga. Hindame sellist tegevust lühinägelikuks ja valla elukeskkonnale kahjulikuks.
Revisjonikomisjoni suureks üllatuseks oli arendusosakond likvideeritud ning seda vaatama asjaolule, et arendustegevus peaks kasvavas ja arenevas omavalitsuses olema olulisel kohal. Osakonna suutmatus talle pandud tegevusi ellu viia ei saa olla põhjuseks osakonna likvideerimisele. Ka on Revisjonikomisjon seisukohal, et kuigi valla kord seda üheselt ei nõua peaks nii oluline struktuurimuutus saama volikogu eelneva heakskiidu.
Revisjonikomisjon ei näe positiivset dünaamikat vallavalitsuse töös; valdkonnad, kus probleemid juba varasematel aastatel on kuhjunud, muutuvad järjest problemaatilisemateks. Kriitilise piiri on ületanud oma tegevusetusega Planeerimis- ja ehitusosakond, lausa hämmastav on vallavanema nihilistlik suhtumine meie hariduse ees seisvate probleemide lahendamisse. Ka on Revisjonikomisjon äärmiselt murelik ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti pärast, mille järjest kallineva hinna kinnimaksmine halvab meie valla investeerimisvõime paljudeks järgnevateks aastateks. Sel aastal lisandus lisaks varasematele probleemidele ka väga tõsised probleemid eelarvedistsipliini ja finantsplaneerimise valdkonnas.
Taas kord peame tunnustama neid tublisid ametnike, kes sisulise juhtimiseta vallavalitsuses oma igapäevast tööd tehes tagavad jooksva asjaajamise rahuldaval tasemel. Vallavalitsuse töö tuleb hinnata ebarahuldavaks; olulise ohu märgina peab Revisjonikomisjon välja tooma lisaks tegevusetusele ka otsese kahju tekitamise vallale vallavalitsuse liikmete poolt.
Harku valla põhimääruse § 29 lõike 13 kohaselt annab revisjonikomisjon üldjuhul tehtud tööst ülevaate üks kord aastas majandusaasta aruande juurde koostatavas aruandes. Revisjonikomisjon kogunes 2012.a. kokku 13 korral, peamisteks küsimusteks komisjoni koosolekul oli vallavalitsuse tegevuse seaduslikkus, vallavara kasutamise sihipärasus ning jälgiti Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti kulgu. Revisjonikomisjoni poolt koostati 2012.a 6 komisjoni akti, millest 4 esitati volikogu menetlusse 2012.a ning 2 2013. a alguses. Kõik aktid võttis volikogu ka teadmiseks. Samuti arutati komisjoni koosolekutel komisjoni liikmete poolt tõstatatud küsimusi.
Komisjon tuvastas, et: