Kes me oleme

Sündikaatmõtlemine kisub valla kiiva Ülo Mattheus

14. august 2013, 19:53

Nimetan sündikaatmõtlemiseks seda, kui avalikus ruumis tegutsevad isikud on sõlminud endale kasuliku kokkuleppe, mis on vastuolus ühiskonna või ka kitsama kogukonna üldisemate huvidega. Harku vallas ilmutab see end eelkõige valla planeerimisel, kus vallavalitsus on läinud ilmselgelt kokkuleppele kinnisvaraarendajatega. Veelgi enam, võib koguni rääkida planeerimise nn uuest mõtteviisist, mis lähtub kinnisvaraarendajate huvidest ja ehitustegevuse maksimaalsest kasumlikkusest. See tähendab asumi planeerimist võimalikult tihedana ja võimalikult kõrgele, võimaldades kinnisvaraarendajail nii kõige tootlikumalt ära kasutada planeeringualale tehtud kulutused. Valla kasu siin on lisanduvad elanikud ja sellega loodetav tulubaasi laienemine.

Hea näide sellest, mis juhtub, on Viimsi alevik, mis juba ammu on omandanud linna mõõtmed ja muutunud tüüpiliseks linnakeskkonnaks, olgugi et sinna ümber asunud elanike eesmärk oli leida endale looduslähedane elukeskkond väljaspool Tallinna linna. Väär mõtteviisi ei ilmuta end ainuüksi valdades, vaid see tuleneb väärast planeerimisest nii linnade kui ka riigi tasandil. Nii kolib linn oma korrusmajadega maale, samas kui linnades on hulganisti tühermaid või paikkonnale sobimatu funktsiooniga maa-alasid, mis oleksid pigem kohased elamuehituseks.  Tallinnas on üks selliseid paiku kaunite merevaadetega Kopli poolsaar, kus laiutab õlist saastunud raudteevõrgustik, asub ehitusprügila ja arendamist ootavad kuulsad Kopli liinid.

Põhjused, miks kinnisvaraarendajad eelistavad Tallinnale linna ümbritsevaid valdu on eelkõige maa soodsamad hinnad ja arenduste suurem kasumlikkus. Vallad omalt poolt saavad iga uue asumiga juurde uusi asukaid. See aga ei tähenda, et iga uus elanik oleks valla jaoks maksumaksja, sest suur osa Tallinna ümbruse elanikke on tegelikult sisse kirjutatud pealinna. Selle tulemusel saab vald enda kanda küll uusasumitega seotud probleemid ja kulutused, samas kui Tallinn võtab endale suure osa valdade tulubaasist. Tallinna poolt on tegemist vägagi küünilise nipitamisega, kus linn kasutab enda poolt loodud hüvesid ümberkaudsete elanike meelitamiseks linnaelanike nimekirja.

Üks näide sellest, kuidas linn tuleb maale, on otse Vääna-Jõesuu randa ehitatud korrusmajade asum, mis lõikas läbi mereranda viivad traditsioonilised jalgteed ja tõi kaasa kaunite liivaluidete tarastamise peaaegu mere piiril. Teine, veelgi drastilisem näide, mis õnneks pole veel teostunud, on  Suurpile ja Vitile planeeritav korrusmajade ja tootmishoonete klaster, kus linnatüüpi asum soovitakse paigutada otse looduskaunile Suurupi pangale. Kuid kas on ikka väga arukas luua maapiirkonda veel üks väike linn? Kas mitte ei ole siin taga ainult ärihuvid, kuivõrd kauni merevaatega kortereid on ju hoopis lihtsam müüa? Samas, isegi kui nõustuda sellega, et uue asumi eesmärk on kokku viia elu ja töökohad ning rajada uusi teenindusasutusi, on kõikide ühishuve arvestades  siiski mõistlikum  planeerida selline asum sinna, kus linnakeskkond on juba olemas. Harku vallas on need eelkõige Tabasalu, Muraste ja Harku alev. Kui Suurupi tühermaale planeeritav asum rajada näiteks Muraste korrusmajade piirkonda, oleks ju saavutatav efekt palju suurem – planeeritavad kauplused ja teenused tuleksid inimestele mugavalt lähemale ning  loodavad töökohad oleksid käepärast hoopis suuremale hulgale inimestele. Lisaks tekiksid praegu töös olevate planeeringute järgi kaks uut kaubanduskeskust teineteisele väga lähedale, üks Murastesse Pangapelsele ja teine Vitile, mis ei kõnele samuti mõistlikust planeerimisest.

On ilmselge, et kui looduslähedase elukeskkonna asemele tekivad Viimsi tüüpi linnakesed, siis ei võida sellest peale kinnisvaraarendajate mitte keegi – valla elanikele meelpärane loodusmaastik asendub linnakeskkonnaga ning rahul pole ilmselt ka suurem osa uusasukaid, kelle jaoks odav korter või elamuboks väljaspool Tallinna on vaid ajutine lahendus.

Ma olen veendunud, et selline sündikaatmõtlemine ja ebaterve sümbioos valla ja kinnisvaraarendajate vahel tuleb lõpetada. Arvestades, et ka  valdu Tallinnaga ühendavad  teed on ülekoormatud, veeressurss on piiratud ja piisavalt tagatud pole isegi mitte mobiilside, tuleks ilmselgelt keskenduda olemasoleva eluskeskkonna säilitamisele ja infrastruktuuride arendamisele.

Samuti tuleb jõuda Tallinnaga kokkuleppele ühiste hüvede kasutamises, arvestades, et linna ja ümbritsevate valdade elanikud moodustavad tegelikult ühise tulubaasi, kus sissekirjutus määrab, kuhu inimese tulumaksuosa läheb ja kus Tallinn üritab valdadelt nö tekki pealt ära tõmmata. Tallinna poolt on küüniline ja moraalitu sundidad inimesi oma elukohaandmetega kavaldama, et pälvida õigus teenustele, sealhulgas kooli- ja lasteaiakohtadele,  mis on seadusega ette nähtud. Igaühel peab samas olemas õigus elada ja maksumaksjana tarbida avalikke hüvesid seal, kus nad tegelikult elavad.


← tagasi

Siit leiad ülevaate

... meie liidu külaseltsidest ja kodanike ühendustest, oma töödest ja tegemistest, mida meie liikmed nende poolt veetavates külaseltside ja mittetulundusühingutes Harku vallas meie kõigi elukeskkonna arendamiseks teevad.

© Harku Valla Kodanike Ühenduste Liit