Harku vald kuulub nende väheste Eesti omavalitsuste hulka, kuhu ehitada soovitakse. See annab meile planeerimise kaudu võimaluse oma elukeskkonda olulisel määral mõjutada – tehes seda hästi, saavutame hea elu- ja ettevõtluskeskkonna, lastes asjal omatahtsi minna, on tulemuseks stiihiliselt kujunenud kaos. Neli aastat tagasi volikokku saades soovisime saada ülevaadet seni tehtud planeeringutest ja olemasolevatest ressurssidest. Et vallas süsteemne teave senitehtust puudus, asusime tegema inventuuri. Tulemuse saime sellise:
Vähemalt 10 000 uut elanikku
Kehtestatud detailplaneeringud lubavad meie valda juurde ehitada 3400 elamuühikut, s.o. maja ja/või korterit. See omakorda tähendab ca 10 000 uut elaniku. Menetluses olevad ca 250 detailplaneeringut annaksid nende kehtestamise korral võimaluse ehitada elamuid ja kortereid vähemalt teist niipalju. Sotsiaalobjektide planeeringuid menetluses praktiliselt polnud.
Puudub kaasaegne üldplaneering
Üldplaneering on meil ajast ja arust, kehtestatud pea 20 aastat tagasi. Ka uus koostatav üldplaneering on juba enne vastuvõtmist ajale jalgu jäänud, sest arusaamised meie võimalustest ja vajadustest on viimastel aastatel paljuski muutunud.
Põhjavesi on otsakorral
Harku valla põhjaveeressurss on otsakorral. Enamus meie vallast kasutab põhjavett, Tallinna Vee teeninduspiirkonda jääb väike valla serv vastu Tallinna linna. Kui võtta arvesse ka need elamud, mida lubavad ehitada juba kehtestatud detailplaneeringud, ületab valla elanike ja ettevõtete põhjavee tarbimine meile kasutada antud ressurssi. Lasteaia- ja koolikohti on puudu Meil on tõsiseid raskusi olemasolevatele lastele lasteaia- ja koolikohtade tagamisega, meil puuduvad võimalused hoolitseda täiendavalt lisanduvate laste eest. Ka koos uute elanikega vallaeelarvesse lisanduvast maksutulust vajalikus mahus uuste lasteaedade ja koolidee ehitamiseks ei piisa.Teed on umbes Klooga maantee on Eesti kõige tihedama liiklusega maantee, Haabersti ringi ummikud on meile kõigile tuttavad. Tallinna ringtee jõudmine meie vallani on alles kusagil Maanteeameti plaanides. Liikluskoormust tõsta meie tänane teedevõrk ei võimalda, tuhanded uued autod tekitaksid tipptundidel kaose. Kokkuvõttes on kõik meie olulised ressursid otsakorral, kohta senise mahu ja intensiivsusega elamuarendusele ei ole. Kui see kõik meile vallavolikogus töötamise käigus selgus, kerkis loomulikult küsimus: kuidas edasi? Valla senine arendajakeskne suhtumine pidi kardinaalselt muutuma, muutuma elanikukeskseks. Meie vallas arendamisest huvitatud isikud pidid hakkama lisaks tehnilise infrastruktuuri arendamisse panustama ka sotsiaalobjektide ehitusse. Seni kehtestatud detailplaneeringud tuli kriitiliselt ümber hinnata, menetluses olevate planeeringute osas uus seisukoht võtta. Ja mis kõige olulisem – valla uus, elanike huve järgiv üldplaneering kehtestada. Saime hakkama suhtumise muutumisega, vallavolikogu asus elamuid plaanivaid planeeringuid hindama uutest kriteeriumidest lähtudes. Kahjuks ei ole see pädenud valla “juhterakonna” parteikaaslaste planeeringute suhtes. Suutsime sisse viia ka sotsiaalse infrastruktuuri tasu – 8500 eurot iga uue elamuühiku pealt, millest saadud tulud lähevad uute vallaelanike lastele lasteaia- ja koolikohtade loomiseks. Kehtestatud detailplaneeringute ümberhindamiseni ei jõutud, menetluses olevate planeeringute revisjoni ei tehtud. Üldplaneerimise protsess on kõik need neli aastat paigal seisnud, planeerimisosakond on teovõimekuselt meie vallas selge punane latern.
Nagu ülalt näha, ootab ka selles valdkonnas uut volikogu ees palju tööd.
Valla uus planeering
Esmatähtis on hea, koostöös kogukonnaga koostatud üldplaneering. Oleme seisukohal, et menetluses olev üldplaneering on tänaseks moraalselt vananenud, peame koostama uued, kandipõhised osaüldplaneeringud – esimeses järjekorras meie enim asustatud kandid Harkujärve – Tiskre, Tabasalu-Rannamõsa, Muraste-Suurupi, Vääna-Jõesuu. Me ei näe kohta uutele mahukatele elamuarendustele, suurtele kaubanduskeskustele, põhitähelepanu tuleb pöörata olemasoleva olukorra järgi aitamisele hästitoimivaks elukeskkonnaks. Vaja on planeerida täiendavalt sotsiaalobjekte, kohti küla teenindavale kaubandusele ja teenindusele, spordile ja vaba aja veetmisele. Maksimaalselt tuleb säilitada kõike seda head, mille pärast me Harku vallas elame, loodust, puhast keskkonda. Oluline teema on ka ettevõtluse toomine valda – 85 % meie inimestest käib tööl Tallinnas. Kui suudaksime pendelrännet ettevõtlusvõimaluste lisamisega veidigi vähendada, võidaks kõik – nii need, kes enam ei rända, kui ka need, kes kulutavad vähem aega oma elust ummikuis.
Detailplaneeringud
Suur ja oluline töö on nii kehtestatud kui menetluses olevate planeeringute põhjalik revisjon uute teadmiste ja suhtumiste valguses. Moraalselt vananenud planeeringud, mille ellu viimist pole alustatud, tuleb tühistada, aegunud lähteülesannetega planeeringute menetlus lõpetada. Kindlasti peab olema suund sellele, et planeerimist meie vallas enam sellest huvitatud isikule üle ei anta , kõik detailplaneeringud koostab vallavalitsus huvitatud isiku kulul. Kõik elamuarendusest huvitatud peavad arvestama nendepoolse kohustusliku panusega sotsiaalse infrastruktuuri heaks. Detailplaneeringud peavad hakkama lähtuma üldplaneeringust, üldplaneeringu muutmine peab muutuma tavast (mida see on praegu!) harvaks erandiks. Need kõik on sammud, mille astumisega on meil väga kiire. Täna on meil veel võimalus oma hea elukeskkond päästa, homme enam mitte. Kui laseme jätkuda stiihilisel “arendusel”, oleme sunnitud lähiaastatel tõdema, et olukord on pöördumatult muutunud.
... meie liidu külaseltsidest ja kodanike ühendustest, oma töödest ja tegemistest, mida meie liikmed nende poolt veetavates külaseltside ja mittetulundusühingutes Harku vallas meie kõigi elukeskkonna arendamiseks teevad.