Kes me oleme

Valla võim ja valla vaim. Valimisliitude ülistuseks ja part(ei)luse laituseks

08. september 2017, 18:06

Igal vallal on oma vaim. Harku valla vaim seostub mere ja paega, parkmetsade, Peeter Suure merekindluse, tuletornide, vanade mõisate, linnalähedase maaelu ja seda otsima tulnud inimestega. Hea on teada, et kunagi sai siia sõita rongiga ja et mitmed raudteejaamad  ning vana raudteetamm on siiani alles. Et siin on suvitanud aadlikke ja Eesti kultuuritegelasi. Kõik see vaim on kuskil õhus.

Vald tähendab eesti keeles ka võimu ja väge. Teinekord juhtub, et vald ja vägi muutub vägivallaks või meelevallaks, kui võim läheb käest ära. Paraku rajaneb poliitika konkurentsile. Hea, kui see konkurents on eluterve, halb, kui see hävitab koostöövaimu ja peale valimisi jääb sõjakirves endiselt pea kohale. Nii kehtestub koostöö asemel ühe poole diktaat teise üle ja vallavolikogu istungil käiake vaid haamriga lauale koputamas, et tagatoas tehtud otsused ära vormistada.

On vaieldud, missugune on parim kohaliku tasandi võimumudel. Mina leian, et see on võim, mis tugineb inimeste vabatahtlikele liitudele. Külaseltsidele ja kogukondadele. Kohalikele inimestele. Valimistel esindavad neid kõige paremini valimisliidud, kuna need ongi puhtalt kohalikud moodustised. Nad ajavad ainult kohalikku asja ja pole põhjust karta, et partei „juhtmed“  neid peakontoritest suunavad ja nad on osa mingist suuremast poliitilisest mängust.  Valimisliidud ei rakenda kohalikke valimisi ühegi teise vankri ette, ei aja erakondade üleriigilisi asju ega kogu reitingupunkte tulevasteks Riigikogu valimisteks. Ka võib kindel olla, et kui hea koostöövaim  end kuskil ilmutab, siis just valimisliitudes, sest sinna kogunetaksegi selleks, et koostööd teha.

Parteid on sunnitud tegutsema hoopis teises mõõtkavas. Kuna poliitilist elu suunavad paljuski reitingufirmad, kelle küsitlustulemused määravad parteide edetabeli, siis seavad suuresti just nemad parteid sundolukorda, pannes neid ka kohalikel valimistel ponnistama hea tulemuse ja sellega ka hea reitingu nimel. Aga see on puhtalt poliittehnoloogiline mäng ja osa laiemast poliitilisest võitlusest, millel kohaliku tasandi eluga pole õigupoolest midagi pistmist.

See ei tähenda, et erakonnad on iseenesest halvad – nad on demokraatia loomulik osa –, vaid halvad on Eesti poliitikas juurdunud võtted ja maneerid. Võiks öelda jesuiitlikud maneerid kõige halvemas tähenduses, kus eesmärk pühitseb abinõu ja ükski vahend poliitilises võitluses pole halb. Selle üheks näiteks on peibutuspardid – tipp-poliitikud, kes peibutavad kohalikele valimistel vaid valija hääli ega hakka kunagi valla volikogus või vallavalitsuses tööle. Päris elus on muidugi nii, et kui part laseb pardivilel end ära petta ja läheb plastpardiga miilustama, saab ta tina ja satub praeahju. Valimiste maailmas on tina pehme ja verbaalne, aga ka see tapab – inimeste usku, illusioone, lootusi… Koos poliitikute ebaaususega kaob usk, et see riik ise, mida nad esindavad, võiks olla aus. Sest kui riiki juhivad peibutuspardid, kelle külje alla ujudes saab tina, siis kuidas saab usaldada riiki.

Sama kategooria alla käib nn katuseraha. Nagu peibutuspardid, on seegi raha mõeldud peibutamiseks. Iga Riigikogu fraktsioon ja selle saadikud saavad jagada endanimelist katuseraha, ostes sellega kohapealset toetust. See tähendab riigi raha eest iseendale või oma erakonnale hüve ostmist. Seda on nimetatud ka riiklikuks korruptsiooniks. Peibutusraha jagamist ei tee ilusamaks seegi, et sellega tehakse vajalikke asju – renoveeritakse hooneid, rajatakse teid ja spordiväljakuid. Vale on viis, kuidas seda raha jagatakse. See on saama vale, nagu kingituse ostmine varastatud raha eest. See raha põleb ereda leegiga. Tõsi, seda mitte asjaosaliste endi silmis, nemad lasevad tuimalt edasi, kuna see on osa Eesti poliitilisest kultuurist. Nii on valimisliidud üks väheseid võimalusi, kuidas riiklikule korruptsioonile vastu seista ja juhtida tähelepanu, et kui me tõepoolest tahame iseseisvad omavalitsusi, peab nende rahastamine olema sõltumatu.

Nii oleks ideaalne, kui erakonnad kohalikest valimistest osa ei võtaks ega teeks valimitest oma katsepolügooni, et vaadata, kuidas nende dirigeeritud marionettrežiim töötab. Kohalikel valimistel osalevad ennekõike kohalikud inimesed, ja on üksjagu naljakaski, et osale neist valimiste ajal ühtäkki erakonna sildid külge ilmuvad. Muidu täitsa arukad inimesed, saavad omavahel hästi läbi, aga nii nagu hakkavad poliitikat tegema, kisuvad tülli ja enam mõistlikku juttu ei aja.

Ja ega tegelikult polegi laia parteijoonega igapäevaelus midagi peale hakata. Seal tuleb lahendada lihtsaid asju – panna bussid sobival ajal käima ja leida võimalused, kuidas maainimene arsti juurde ja poodi saaks. Või üldisemalt, tekitada olukord, kus iga inimene tunneks, et võim on lähedal ning et see on nende võim, nende vald. Ning et seal valitseb hea vaim.

Mõtiskles Ülo Mattheus


← tagasi

Siit leiad ülevaate

... meie liidu külaseltsidest ja kodanike ühendustest, oma töödest ja tegemistest, mida meie liikmed nende poolt veetavates külaseltside ja mittetulundusühingutes Harku vallas meie kõigi elukeskkonna arendamiseks teevad.

© Harku Valla Kodanike Ühenduste Liit