Soovime, et meie elukeskkonda arendataks meiega kooskõlastatud kava järgi, mitte vallaametnike suvast lähtudes.
Kakumäe lahe ja Harku järve vahel asuvat Tiskre (Tiszkeranne) küla mainiti esmakordselt 1522. aastal. Nimi on tuletatud rootsi sõnast fiskare (kalur) ja viitab sellele, et tegu oli kalurikülaga. Samas kõrval asus Vismeistri (Fissmeistri) küla, mille kohta on andmed 1515. aastast. Rahvapärimuse järgi sai küla oma nime seal keskajal elanud Toompea linnuse kalameistri Fischmeisteri järgi, kes korraldas Harku järvel, Tiskre ojal ja merel kalapüüki ning varustas kalaga ordu komtuuri.
1975. aastal liideti Tiskre põhjaosa Tallinnaga. Nüüdsetes piirides hõlmab Tiskre ka Harku, Harku-Nõmme ja Jõe küla ning osa Vismeistri külast. Eelkõige tuntakse Tiskre külana asumit, mis paikneb Rannamõisa tee ja mere vahel. Paljud ei tea, et seegi põld või õigemini heinamaa, mis jääb Tabasalu mäest alla sõites paremale, on tegelikult Tiskre osa. Rohkem tuntakse seda paika Apametsana.
Uljastel aastatel 2002−2004 koostati Apametsa osaüldplaneering, mille kohaselt on kogu Tiskre küla tihedalt täis ehitatud elamupiirkond. Tollal ette nähtud teedelahendust on hiljem detailplaneeringutega muudetud, 10 aasta tagused plaanid teede ja tehnilise infrastruktuuri rajamiseks ei ole õnnestunud. Praegu on kogu Tiskre külast üks väike osa välja ehitatud ning teine, vähe suurem, jõutud katta detailplaneeringutega. Kuna aastate jooksul on arusaamised planeerimisest muutunud, on hädavajalik piirkond uuesti läbi planeerida: peab kriitiliselt üle vaatama senise osaüldplaneeringu väga suure ehitusõiguse, loogiliselt ühendama olemasolevad asumid, planeerima praegusest olukorrast lähtuva uue teedelahenduse, uued rohe- ja puhkealad, miks mitte ka põllumajandusmaa.
Lähtudes uuest planeeringust tuleb välja ehitada teedevõrk, senised probleemsed teed peavad saama tolmuvabaks, eelkõige Liiva tee. Kindlasti ei saa vald suhtuda sallivalt käitumisse, kus pankrotipesast teejuppe ostnud tegelased esitavad kogukonnale väljakutsuvaid nõudmisi. Seadus annab meie käsutusse hulga võimalusi selliste olukordade lahendamiseks, esimesena meenub sundvõõrandamine.
Harkujärvest on kujunemas meeldiv piirkonnakeskus, millele tuleb igati kaasa aidata. Harkujärve pargialade kohal ripub aga Damoklese mõõgana Kaupo Rätseppa poolt juba neli aastat tagasi Linda White’iga sõlmitud leping, millega vallavalitsus tagastas nimetatud daamile rea kinnistuid. Vallavalitsus võttis endale kohaliku kogukonnaga aru pidamata kohustuse muuta enamik tagastatud maadest, senistest rohealadest, meie valla uues üldplaneeringus elamumaaks. Sellise kohustuse täitmata jätmise korral lubas Kaupo Rätsepp meie valla nimel maksta nimetatud daamile kompensatsiooni – iga ruutmeetri eest, mida elamumaaks ei muudeta, lubas Rätsepp maksta üldplaneeringu kehtestamise hetke elamumaa hinna. Neid ruutmeetreid on kokku üle 100 000, mille tõttu tuleb arve rammus, kui kogukond pargi täisehitamisega ei nõustu.
Probleem on vaja lahendada – me ei saa nõustuda sellisel viisil Harkujärve küla planeerimisega, see peab jääma ikka küla otsustada. Me ei saa nõustuda ka Rätseppa plaaniga maksta selliseid summasid meie vallakassast.
Meie külade arengu seisukohast lähtudes on vaja valla tasemel kuuldavaks teha Harkujärve ja Tiskre elanike arvamus. Üks samm selleks on juba tehtud. 2013. aasta kevadel moodustati Tiskre külaselts, et planeeringute menetlemisel järgitaks kogukonna arvamust, et ehitustegevus looks arhitektuurselt ilusa keskkonna, et rohealadega ei kaubeldaks ja need säiliksid olemasoleval kujul. Ja peamine − et meie elukeskkonda arendataks meiega kooskõlastatud kava järgi, mitte vallaametnike suvast lähtudes.