Kui tahame muuta midagi enda ümber paremaks, on seda võimalik teha meil endil, kaasates sõpru ja mõttekaaslasi. Hea mõtte elluviimiseks ei saa olla takistusi.
Et teada, kuhu pürgida, võiks teada nii mõndagi sellest, mis oli enne meid. Vääna kanti kuuluvad Humala, Liikva, Vahi, Vaila ja Vääna küla. Varaseima teate meie küladest leiab Taani hindamisraamatust, kus on ära märgitud tolleaegsete külade nimed, nagu Ligua – Liikva, Homebo − Humala.
Vanim kirjalik teade mõisatest pärineb meil Vääna mõisast 1325. aastast. 1890. aastal alanud mõisavaldade ühinemisega läks Vääna kandi kogukond Harku valla koosseisu ja kuulus Keila kihelkonda. Huvitav seik on, et 1917. aastal otsustasid Vääna ja Viti kogukond esitada Harju Maakonna Nõukogule pöördumise moodustada Vääna iseseisev omavalitsus Vääna vald, kuhu kuulusid ka Vahi, Vaila ja Liikva küla. Pöördumine rahuldati ja Vääna vald toimis kuni 1938. aastani, kui see liideti uuesti Harku valla koosseisu. Kandi põhilisteks kultuurikandjateks on olnud baltisaksa mõisnikud, nende hulgas parun von Stackelbergide suguvõsa. 19. sajandi lõpus oli Vääna eeskujuliku majapidamisega, puhast tõugu friisi karjaga ja tulusa viinavabrikuga mõis. Seal toimusid üheaastased kursused nii metsaasjanduse kui karjapidamise õppimiseks. Meie kodukandis on olnud ka külakoole, need asutati 1862. aastal Väänas, 1863. aastal Liikval, 1889. aastal Vahil. Vaimsust on jätkunud siia mõisakooli kaudu ka ajal, mil meie kant kuulus Ranna sovhoosi alla.
Praegu on suurim vaatamis- ja kultuuriväärsus eelkõige Vääna mõis koos peahoone, mõisapargi, linnusevaremete, viinavabriku, triiphoone ja talli-tõllakuuriga, mis on ehitatud 18.-19. sajandil.
Loodusliku koosluse poolest on meie kant väga mitmekülgne. Jõgedest on kandi läänepiiril Keila jõgi ning kanti poolitav Vääna jõgi. Veekogudest võib nimetada veel Vahiküla joastikku, Põlma oja Vahi külas, Humala oja, Tõlinõmme rabas asuvat Tõlinõmme järve ning Vääna sood.
Vääna kant asub Põhja-Eesti klindil, mis on mastaapne maastikuline element. Kant on kaetud 40% loodusliku metsamassiiviga, mis on võrreldes valla üldise metsasusega väga suur. Suurem osa on hoiu- ja kaitsemetsad.
Rohemassiivid ja metsad on olulised kandi ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Kindlasti pole võimalik vaadata metsamassiive kui majandusharu ühte osa, vaid pigem kui vabaaja- ja kultuurikeskkonda.
Suur osa kandi territooriumist on kaetud puisniiduga, meil on ka palju looma- ja linnuliike, mis soodustab jahipidamist siinses piirkonnas.
Vääna kanti läbib Harku valla rohevõrgustiku olulisemaid osi: Vääna-Jõesuu, Türisalu–Vääna-Humala ja Suurupi massiiv, mille terviklikkuse hoidmine peaks olema meie prioriteet. Lisaks tehnilisele infrastruktuurile on inimese täisväärtuslikuks eluks vajalik ka rohevõrgustik, et säilitada bioloogilist mitmekesisust ja tekitada inimestes huvi oma kodukoha vastu. Meil on sellised ürglooduse objektid nagu Vääna (Tõlinõmme) kurisu, Vääna maasäär ja laguun, Vääna soo Kaldakivi ja Vahiküla ehk Vääna juga.
Arheoloogiliselt väärtuslik ala on Humala-Adra külade piirkond, kuhu on koondunud suurem osa valla arheoloogiamälestistest. Selles kandis on väga palju looduslikke kaitsealasid ja vaatamisväärsusi: Vääna hoiuala, Vääna jõgi, Vääna kaitseala, Vääna kanakulli püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd, Vääna maastikukaitseala, Tõlinõmme järv, Vääna mõis koos pargiga, Vääna karjamõis Humalas, ajaloolised Peeter Suure merekindluse rajatised, mis on ka tuntud nahkhiirte talvitumise paigana.
Kandi keskuseks on vallakeskusest 11 kilomeetri kaugusel asuv Vääna küla, kus paikneb ka suurem osa praegusest sotsiaalsest infrastruktuurist. Vääna kandi külade pindala moodustab kogu valla pindalast ligi kolmandiku, kuid elanikke on 700 ringis: oleme hajaasustuspiirkond pikkade ajalooliste külatraditsioonidega. Viimase aktiivse arendusperioodi ajal on külade infrastruktuur muutunud vähe. Suurem muutus on toimunud Vääna küla ümbruses ja Vahi külas. Vaila külasse on juurde ehitatud üks sumbküla põhimõttel tegutsev elamupiirkond. Algatatud on küll uusi suuri põllupealseid detailplaneeringuid, mis tegelikult ei vasta kandi vajadustele ja kus puudub ka vastav infrastruktuur. Liikva külla on nõukogude ajal rajatud suvilapiirkond, kus on üle 300 suvilakrundi.
Suudame üheskoos oma kodukandi väärtust säilitada ja kindlasti ka edasi arendada. Tänapäevase kodukandi elu edendamiseks on vaja läbimõeldud ja kaugemas perspektiivis toimivat vabaühenduste kokku lepitud tegevusplaani. Eesmärk on väärtustada kodukohta, arendada külaelu, planeerida keskkonnasõbralikult ning luua tingimused ettevõtluseks. Eelkõige tuleb arvestada elanike vajadusi ja looduslikke võimalusi. Protsessi peab kindlasti kaasama kohaliku kogukonna liikmed, kes samas võiksid rohkem avaldada arvamust kodukandi arengu kohta.
Seisan oma kodukandis järgmiste ideede eest: